Kallid asjaosalised ja teised ka!

Aasta 2012 kevad juba käes ja tallehooaeg täies hoos. Mõnel poegimine juba läbi, mõnel pooleli, mõnel veel ees. Oleks lõpmata tore, kui selle kevade talled jõuaks samuti siia nagu eelmisel aastal. Kiiret sellega pole, aga suve keskel oleks hää juba miskit siia kribada. Arvata on, et uted jäävad kõik sugu jätkama, a jääradega on teisiti. Enamus neist läheb lihaks ja seetõttu pole mõtet kõiki üles kirjutada. Mina ise toimetan nii, et jäär saab kõrvamärgi alles siis kui ostja olemas. Muidu on liigset paberimajandust -võta arvele ja võta maha - ja eks kõrvamärgid maksa ka. Vaatasin, et eelmisel aastal on vaid üks jäär märgitud ”Jäärade põlvnemisse”. Arvatavasti on neid rohkem. Vaadake ise oma silmaga üle ja kui on puudu siis lisame juurde. Ka need puhtatõulised jäärad, kes jäid elule ja läksid misiganes karja sugu tegema. Pole välistatud, et ühel päeval on nad peenvillaste uttede juures toimetamas.  Nad on ju olemas.

Ma siiralt loodan, et blogiregistrist on kasu. Nii praegustele kasvatajatele kui neile, kes omale puhtatõulisi loomi soovivad soetada. Võib juhtuda nii, ja nii on juhtunud, et mujalt soetatud puhtatõulise-peenvillase lamba vill osutub peale kolmandat-neljandat pügamist mitte eriti peeneks villaseks ja arvata võib, et siis pole tegemist 100% puhast verd loomaga. Eks meil Eestis ole lammaste tõugudega nii nagu ta on. Kes soovib, siis natuke on sellest kirjas siin. Üks sõnavahetus tõulisuse üle oli hiljuti siin. Tagantjärgi tarkus pidi täpisteadus olema kuid sellega pole kahjuks midagi peale hakata ja misiganes selgitused-seletused hiljem ka ei oleks, siis ostjal jääb ikka petetu tunne. Kuidas seda vältida? Kasutada oma pead, õppida teiste vigadest ja mitte kuulata suurte tähtedega ümargust juttu. Kui põlvnemist ei suudeta tõestada või ei taheta seda mingil põhjusel kaasa anda, siis pole nagu mõtet edasi rääkida. Odav hind võib hiljem mitte nii väga odavaks osutuda. Siinkohal meenub lugu Švejkist ja koerte aretusest jne

……  Švejk ja ülemleitnant Lukaš vaatasid üksteisele silma. Ülemleitnandi silmis välgatas midagi kohutavat ja meeleheitlikku ning Švejk vaatas ülemleitnandile õrnalt ja armsalt otsa nagu kadunud ja jälleleitud armsamale. Kantseleis oli vaikne nagu kirikus…..

Olge terved ja hoitud

Ülle

Salapärane Edgar

….ma ei tea kuidas see nii on juhtunud, kuid pea kolm aastat hiljem peale viimast lammaste toomist Rootsist selgus nüüd, et üks jääraliin on veel. Halleluuja selle peale! Detsembris 2008 tõin jäär Timmu ja ports uttesid kes olid Rita Cannerti juures paaritatud erinevate jääradega. Viis utte neist läksid Isale Eiverre. Tõutunnistused läksid kaasa ja paarituslehest koopia. Ma ei jäta omale teiste andmeid kuskile ahiivi ja üldse pole kombeks teiste asjadega tegeleda. Oleme Isaga suhelnud ja koguaeg on jutuks olnud, et Bubka oli ainuke võõra liini jäär tema karjas ning teised uted olid Timmuga paaritatud. Ma ei ole vaadanud paarituspaberitest ega kontrollinud selle jutu õigsust. Olen võtnud seda kui tõsiasja, et nii ongi. Nüüd registrit tehes selgus, et üks liin on veel, millest keegi ei olnud teadlik. Ei vaadanud Isa ka oma pabereid enne kui alles nüüd kui andis sellele imemehele põlvnemise kaasa. Mina hakkasin registri toksima ja vaatasin, et mingi jama. Selle jäära kaks õde on ka minu karjas Eiverest kelle andmed sain mailitsi ja neile oli isaks märgitud Timmu. See juhtub siis kui asju mäletamise järgi tehakse Oli tal ju kolimisega kiire ja olulisemaid probleeme kui lambad. Tegelikult on see üks väga tore uudis. Oleks ma seda teadnud enne, oleks ise jooksuga jäära ostma läinud. Palju õnne Ene. Sul on kindlasti ilusad uted ja väga väärt jäär karjas. Järgmine aasta on jäärahuvilistest järjekord ukse taga. Lõppu lisan veel kord, et kontrollige palun igaüks oma andmed üle, et vigasid ei oleks sees. Ma olen rohkem unistaja tüüpi ja numbrite õigesti ritta seadmine on kohutavalt raske. Parandused viin kohe sisse. Jäär Ulle SE38866014 on esivanemaks musta värvi jäär Edgarile EE0002228259 kes on oma liini ainuesindaja ja tal ei ole ühtegi järglast. Panen siia lõppu pildi paarituspaberist. Kõik süüdistused selle kohta, et ma olen üks igavene tuulepea (loe tainapea) võtan vastu nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Lihtsalt teadmiseks

Kui hokis tegid soomlased rootslastele “ära”, siis villa osas on vastupidi. Kui ma eelmine aasta Soomes seminaril käisin, siis Kaie Alskog oli see, kes väljendas ennast umbes nii – rootsi peenvillalamba vill on klass omaette. Miks? Sest rootslastel on järjepidev villa jõudluse määramine jõudluskontrollis. Olen siin läbi näppude lasknud kümneid kilosid soome maalamba villa ja mingi ettekujutus on sellest vast olemas. Vill pärineb Soomest ja soome maalamba kasvatajalt ning enam ehedam olla ei saa. Villak ei ole ühtlane ja erinevus on väga suur nii säbarate kui värvi osas. Kintsuvill on kohati sirge ja  ilma säbarata. Värvid on suht hajuvad ja selline ühtlikus nagu rootsi peenvillalambal puudub. Pruunid toonid on väga erinevad alates  karupruunist lõpetades helekreemikaga. Mustadest villakutest olid vaid mõned, mida sai rootsi peenvillalamba mustaga võrrelda. Enamusel oli heledamaid karvu palju sees ja võis pigem tumehalliks nimetada kui mustaks. Kainuunharmaa vill see ei olnud. Ega vill paha pole, seda kindlasti mitte, kuid nagu näha ilma aretuseta on villa osas taandareng toimunud. Siiani on läbi sorteeritud villas kaks villakut, mida võib peenvillaks nimetada oma säbarate osas. Olen lugenud veebipoolelt, et aastal 2000/2001 sooviti EU rahadega päästa soome maalamba villa kvaliteeti, kuid mingil põhjusel see projekt ei õnnestunud. Eks sealgi suund lihale. Lugesin veel, et suurest populatsioonist on alles vaid 15 000 puhtatõulist looma ja neist kõigest 500 pruuni. Kindlasti on pilt villa osas väga kirju kogu Soomes ja oleneb paljuski kasvatajast. Kunagi kammisin, nii aastat viis tagasi, Soomemaa läbi lammaste osas. Skrapiese resistentsuse tõttu jäid nad toomata. Sealt selgus ka tõsiasi miks villad on nii erinevad – mõni vanem kasvataja ütles telefonitsi nii, et tema on oma loomade villa 35 a aretanud ja selle tõttu on vill väga hea ning sellest sõltus ka looma kõrgem hind. Mis seis täpselt täna on, ma ei tea, kuid 70 kg villa pealt võib väikese ettekujutuse saada küll. Rootsi peenvillalamba väärtus minu silmis tõusis veelgi. Tuleb seda väärtust ikka püüda puhtana hoida, nagunii ilma teadmisteta villajõudlusest villa kvalitet aastatega paremaks meil ei muutu vaid pigem vastupidi. Selles osas on uue jäära/uute jäärade toomine Rootsist lähiajal üpriski oluline.

Vasakul Rootsi peenvillalamba vill, paremal Soome maalamba vill. Klikkides pildil avaneb uues aknas suuremana.

Tervitades ja pehmet villa soovides

Ülle

Hea meel ja kurb meel

Tänase seisuga on registris pea kogu finullide populatsioon. Mõned asjad vajavad veel lisamist ja see saab tehtud kohe kui paberid ja mõningad andmed minuni jõuavad. Aasta 2009 on sel juhul 100 % täidetud. 2010 aastaga on natuke kurvem lugu, sest kahest talust andmeid ei ole tulnud, meilile ei ole vastatud ja telefonile samuti. Mõlemiga oli 2009 a vahetustehing millest sai alguse nende finullide kari ja mis oli ainult ühepoolselt kasulik ja kindlasti mitte mulle. Kahju on, et ei vaadata asjale üle isikliku tasandi ja ei nähta täna registi vajalikust. Eriti oluline on just algaastate seis ja kahju kui 2010 jääb puudulikuks. Ma usun, et ka neil tekib olukordi, kus tarvis vaadata tagasiulatuvalt siit andmeid. On see siis seotud looma müügi või uue jäära muretsemisega – mis iganes. Minu kasu selle tegemisel on see, et tulevikus enam küsimusi ei esitata, sest iga üks vaatab ise ja teiseks on see puhasaretuse seisukohalt ainus viis kuidas peenvillakate populatsioon püsiks võimalikult kaua puhtana meie niigi segasel lambamaastikul. Ja viimane läheb mulle vägagi korda. Ühel päeval kuskilt maalt hakkab mingit liini mööda sugulus sisse jooksma nii ehk naa. Täiesti välistada on seda pea võimatu. Villa osa on mu meelest sama tähtis aretuses kui liinide jätkamine ja suguluse vältimine. Need kel kari suurem ja mitmeid aastaid finulle peavad, teavad hästi, et juba populatsiooni siseselt on vill vägagi erinev. Sama erinev on selle käsitsi töötlemine. Pean siin silmas just töötlemise keerukust. Mõnedel loomadel esineb suht palju villakus ülisäbarat, mis on halb ja mida tuleks vältida. Eriti on seda peene ja ülipeene villaga loomadel. Gobeläänidel pole täheldanud. Gobelään villal on ka omad nüansid. Minu karjas on kahel loomal vill hoopis isesugune. On selline juuspeen ja siidine, villak on võrreldes keskmise finulli omaga hõre ja kaalult kerge kuid kasvab kiiresti ja on pikem kui teistel. Võib öelda, et villa on vähe, aga käsitsi töötlemine kerge ja lõpptulemus lõngana super. Viltimisega tegelejad kiidavad just peenemat villa. Selles osas sõna sekka öelda ei oska. Siin kohal oleks hea algatada diskussiooni sellel teemal, sest igal ühel on omad kogemused ja sõltumata pesemisest-kraasimisest on ikkagi kõige olulisem algmateriali omadused ehk vill ise. Ja veel, kui siia satuvad kahe eelnimetatud talu perenaised juhuslikult vaatama, siis ma täiesti avalikult ja ilusti palun:  ”Palun saatke ka oma lammaste andmed 2010 a sündinud tallede kohta ja ma lisan needki registri. Nii kahju kui alguses jääb lünk sisse ja teie väärt loomad registrist välja.  Eriti oleks vaja eelmisel suvel, mitte minu soovil vaid vastu tulles sõbra soovile, vahetusena mulle tulnud ja edasi Männiku tallu läinud EE0002447377 musta ute andmeid.”  Registri põhimõte seisneb ju selles, et seal kus tall on sündinud see talu esitab andmed ja vastutab samas esitatud andmete õigsuse eest. Sellise järjepidevuse alusel on registril mõtet. Siin kohal palun veel igal ühel oma loomadega seotud andmed üle kontrollida, sest paraku olen ma ekslik ja mõni näpukas võib juhuslikult kogemata sisse tulla.

Lugupidamisega Ülle

Miks?

Finullide populatsioon on Eestis väike ja alates aastast 2009 on kolm põlvkonda juurde siginenud. Et võimaldada praegustele ja tulevastele peenvillalamba kasvatajatele mingit ülevaadet populatsioonist proovin luua olemasolevate andmete põhjal registri. Eks tulevik näitab, mis välja kujuneb, kas on jätkusuutlik või kas üldse selleks vajadust on. Ettepanekud ja mõtteavaldused asja paremaks korraldamiseks on asjaosalistelt-peenvillalamba kasvatajatelt oodatud. Neid võib saata aadressile vanaolevi@gmail.com . Kui keegi soovib oma lambaid registris näha, siis andke ainult teada. Selleks peavad lamba esivanemad juba registris ees olema. Praegu on  veel võimalik mingi ülevaade luua, mis puhasaretuse seisukohalt oluline. Kõigil oleks hea vaadata millisest majapidamisest endale sobiv jäär või utt leida või ehk millal tarvis Rootsi uue järgi sõita. Sugulust, mida nagunii 100% vältida ei saa, võiks võimalikult kaua ära hoida. Lisaks on võimalik planeerida paaritusi ette sobiva ute /jäära saamiseks. Praegu jõuavad minuni suure ringiga küsimused eri paigust sellel kevadel sündinud tallede põlvnemise kohta. Mõningal juhul ma täna suudan ajalugu tuvastada, aga edaspidi võib see osutuda suht võimatuks ilma registrita. Enamuses nendest andmetest mis registri üleval on minul nagunii olemas. Registri kujul on ta nüüd saadaval kõigi jaoks.

Tervitades Ülle